Kohalike talunike poolt rajatud Mähe kirik, algse nimega Iru Betaania palvela (1939), on jõuline sümbol ja haruldane mälestusmärk eesti elust ja iseolemisest siinses piirkonnas, nagu ka Mehe vabatalu järgi nimetatud Mähe asum ise (1625). Aja käänul tuulte väänul on Tallinna Mähe Baptistikogudus praegusel ajal selle pärandi hoidja. Kuid see pärand on midagi kaugelt enamat, kui hoone, seltsielu või ettevõtlikkus. See pärand on määratud kogukonnale avalduma nii, et seda nähes kerkiks kõigi põlvkondade südames esile tänutunne Jumala suhtes. See on meie suurim eesmärk ja väljakutse.
Madis Kivisild, vanempastor
Baptistikoguduse tekkimine Iru vallas
Nehatu vallas, hilisema nimega Iru vallas, polnud ühtegi kirikut ega palvemaja. Jõelähtme kirik oli kaugel ning linna oli pikk tee. Tol ajal ei olnud bussiliiklust. Liikumisvahendiks oli hobune või käidi jalgsi. Randvere kirik ehitati 1852. aastal Jõelähtme abikirikuna. Mitmed külad jäid ka sellest kaugele. Hakati pidama palvetunde talutubades, kus oli rohkem ruumi. Ümbruskonnas oli mitmeid tõsiusklikke ja aktiivseid inimesi, kes pidasid koosolekuid oma kodus.
Juhan Savelli kodus, Mähe külas, Kasemetsa talus ja Mihkel Milgi kodus, Iru külas, Käära talus käisid kõnelemas vennastekoguduse vennad. Maria Pohla, Iru külast, Subi talust, oli metodisti koguduse liige. Ta kutsus vendi oma kogudusest, aga ka teistest kogudustest.
Jaan Lutsverki lapsed Jaan ja Maria Iru külast, Hansu talust, läksid linna õppima. Nad külastasid sageli palvetunde ning andsid oma elu Issanda teenistusse. Nad hakkasid 1912-1913 aastatel kutsuma kodutallu vendi linnast. Jutlustajateks olid vennastekoguduse ja Evangeeliumi Kristlaste Vabakoguduse vennad. Peaaegu iga kuu peeti koosolek. Mitmed ümbruskonna inimesed tulid pöördumisele. Tegutses pühapäevakool, mida juhatasid vend Mädasson Tallinnast ja Hansu talu perepoeg Jaan. Abiliseks oli Jakob Liipa Klaukse talust. Jakob Liipa oli Iru vanadekodu vaimulik. Johannes Grüünberg Tallinna Immaanueli kirikust käis sageli koosolekuid lauluga kaunistamas. Ta laulis kitarri saatel kauneid laule, mis avasid inimeste südamed. Inimesi tuli koosolekule ligidalt ja kaugemalt. kes tuli hobusega, kes jalgsi. Kuna oli palju kaugemalt tulijaid ja ka kõnelejaid linnast, anti kõigile süüa sooja suppi, mida keedeti suure katlaga. Üks külamees ütles parastades, et küll see Hansu peremees ikka nälga jääb, kui ta nii suurt rahvahulka toidab. Hiljem pidi sama mees tunnistama, et Hansu talu vili kasvas palju ilusam ja saak oli suurem kui temal. Jumala õnnistus oli kõigile näha.
Hansu talus pühapäevakoolis käivatest lastest tulid mitmed usule. Nende hulgas Linda ja Helmi Moisarid Lepiku külast Sambla talust. Nende ema Liisa-Maria nägi tütarde elu täielikku muutumist. Ema hakkas otsima Jumalat. Ta ei julgenud minna koosolekule Hansu tallu, vaid läks linna Tobiase tänaval asuvasse Filadelfia baptistikoguduse palvelasse, sai seal kristlaseks ja astus kogudusse. Temagi alustas koosolekute pidamisega oma kodutalus. Seal tegutsesid Filadelfia koguduse jutlustajad ja lauljad. Mitmeid inimesi tuli pöördumisele. Paari aasta pärast kutsus Taevaisa Liisa-Maria taevakoju.
Oli kogunenud hulk uuestisündinud inimesi. Tekkis vajadus koguduse järele. Rajati Filadelfia Baptistikoguduse Iru osakond. Peale osakonna loomist kutsus tütar Helmi jälle rahvast kokku koosolekutele. Osakonna juhatajaks sai Jaan Oja Järve talust, Lepiku külast. Koosolekuid peeti vaheldumisi kord ühes, kord teises talus. Lühikese aja möödudes kasvas kogudus nii suureks, et ei mahtunud enam talutubadesse. Tekkis vajadus palvela järele.
Evi Vaatemäe, sündinud Lutsverk (eestindatult Lilleorg), 1932-2020
Tallinnas 2011.aastal.
Palvela ehitamine
1936. aasta maikuus kinkis Jaan Oja 0,1032 hektarit oma maast kogudusele palvemaja ehitamiseks. Raha kogudusel ei olnud, sest inimesed olid vaesed. Raha saadi korjandustest, annetustest, koguduse Martade toimkonna käsitööde müügist ja teelaudade korraldamisest. Raha annetasid ka mitmed vallas elavad inimesed, kes ei kuulunud kogudusse.
Maja projekteeris tasuta Engelhard Korjus. Tööd juhatas Jaan Oja, kes annetas ka suure osa vajaminevast rahast. Kord, kui oli materjali ostmiseks kiiresti vaja raha, mida polnud aga kusagilt võtta, müüs ära enda ja abikaasa laulatussõrmused. Teisel korral, kui oli jälle vaja kiiresti raha ehituseks, veristas oma laudast sea, viis turule ja vajalik raha oligi olemas. Tütar Helmi teab öelda, et palvela ehituseks läks mitu siga.
Ehitustööd tegid koguduseliikmed ise. Abiks oli ka ümbruskonna inimesi. Koguduse liige Aleksander Raie andis oma talu metsast palgid, millest saeti vajaminev lauamaterjal. Palgid saeti Villem Kuusmanni saeveskis, mille eest töötasuks võttis omanik ainult poole töö maksumusest. Villem Kuusmann ei olnud koguduse liige. Minna Bernat, kes oli metodisti koguduse liige, andis hulga paekive vundamendiks. Samuti müüs Minna Bernat vaimulikku kirjandust ning andis müügist saadud raha ehituseks. Koguduse liige Kaarel Kruusmaa Mähe külast müüs oma talu maast tüki maad suvila kruntideks. Müügist saadud raha andis palvela ehituseks. Mart Lilleorg Hansu talust andis suurema rahasumma ja vend Falck Filadelfia kogudusest, kes oli ettevõtja, toetas ehitust suurema rahasummaga. Igaüks andis, mida suutis ja Jumal õnnistas seda. Need annetused on minule teada, aga palju on veel neid, mida teab ainult Jumal, kes tasub kord igavikus.
Palvemaja ehitati puidust. Katus kaeti plekiga. Palvelale ehitati ka torn. Torni tippu viisid risti Jaan Oja pojad Enno ja Hans. Tellimustööna lasti teha pingid ja vineerist kantsel. Ruumi soojendas suur plekk-kestaga ahi. Elektrit ei olnud. Ruumi valgustasid laes rippuvad gaasilambid. Kogudus sai oma palvekoja valmis 1939. aasta sügiseks. Palvemaja õnnistati 1.oktoobril 1939. Avamis- ja õnnistamistalituse viis läbi Karl Kaups.
Ajalehes “Uus Elu” ilmus 30.septembril 1939. a. teade: “Baptistide Usuühing “Filadelfia” pühitseb pühapäeval 1.oktoobril piduliku koosolekuga oma Iru osakonna palvela avamist, mis toimub kell 11 hommikul. Kõneleb Eesti Baptistide Usuühingute Liidu esimees Karl Kaups.”
Evi Vaatemäe, sündinud Lutsverk (eestindatult Lilleorg), 1932-2020.
Tallinnas 2011.aastal.